Angerjas on maailma üks salapärasemaid kalu, kelle kohta teatakse veel väga vähe. Angerja paljunemist tehistingimustes ei ole tänaseni edukalt suudetud läbi viia. Tema täpsed koelmualad ning noorangerjate elutsükkel on senini mõnevõrra müstiline – teadmata on, mis sunnib angerjat jõgesid pidi ülesvoolu ujuma, kuidas nad osutuvad isasteks või emasteks isenditeks või kuidas nad oskavad pöörduda tagasi oma sünnikohta?
Angerjat tuntakse kui väärtuslikku ja üle maailma hinnatud delikatesskala, mis on ühtlasi lisatud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (UGN) nimekirja kriitiliselt ohustatud liigina.
Angerjavarud maailmas on kiiresti vähenenud. Alates 2000. aastatest on maailma angerjavarud 1–5% sellest tasemest, mis oli enne 1980. aastaid. Varude vähenemise põhjuseid võib olla mitu, kuid tavaliselt on tegu mitme teguri koosmõjuga (nt sobivate elupaikade vähenemine, takistused rändel (hüdroelektrijaamad, tammid), muutused ookeani oludes, ülepüük, veekogude saastatus, parasiidid (Anguillicoloides crassus).
Milles seisneb angerja kasulikkus?
Angerjas sisaldab hulga erinevaid kasulikke vitamiine, mineraale ja rasvhappeid:
A-vitamiin (retinooli) parandab nägemist, naha ja juuste seisundit. Selle komponendi olemasolu toidus aeglustab vananemisprotsessi.
E-vitamiin (tokoferool) osaleb peaaegu kõigis biokeemilistes protsessides, sealhulgas oluliste hormoonide sünteesis.
B-vitamiinide rühm on angerjamaalihas peaaegu täielikult olemas. Nendel vitamiinidel on kasulik mõju närvisüsteemile ja paljudele teistele organitele.
D-vitamiin vastutab teadaolevalt luude ja hammaste tugevuse eest, mis on eriti oluline laste kasvavale kehale.
Mineraalelemente nagu koobalt, vask, tsink, raud, mangaan, kaltsium ja mitmeid teisi väärtuslike mineraale Mendelejevi tabelist leidub angerjalihas tohututes kogustes.
Oomega rasvhappeid, mis on eriti tervislikud. Nad mängivad olulist rolli närvisüsteemi kujunemisel, stimuleerivad oluliste hormoonide tootmist ja takistavad naha vananemist. Kasulikuks teeb angerjaliha küllastunud rasvhapete sisaldus, ilma nendeta on inimorganismi elutegevus võimatu.
Aminohapped ja asendamatud aminohapped reguleerivad olulisi protsesse organismis, sealhulgas hormoonide sünteesi.
Askorbiinhape, mida leidub väikeses koguses, tugevdab immuunsüsteemi kaitsevõimet.
Lisaks eelnimetatud komponentidele sisaldab angerjaliha tuhka ja kasulikku kolesterooli, mis on vajalik aju ja närvisüsteemi normaalseks toimimiseks.
Arstide sõnul võib selle kala süstemaatiline kasutamine toidus ära hoida mitmeid haigusi. Eelkõige on angerja lisamine toidulauale nägemise kaotuse, kasvajahaiguste ja varajase vananemise ennetamine.